Hiljuti läbi viidud uuringus uuriti selle poliitika mõju ja leiti, et kõige olulisem sektor – kalandus – on ainus, mis ei kasva. Kuigi turism moodustab suurima osa ELi ookeanimajandusest ja tuuleenergia kasvab kõige kiiremini, on vesiviljelus stagnatsioonis ja kalandus languses. Võitluses merealade pärast on tuuleparkidel ELi jaoks selgelt kõrgeim prioriteet, mis tõrjub üha enam kõrvale Euroopa niigi raskustes olevat kalandustööstust.
Samuti on mainimata jäetud strateegiline probleem, mis puudutab meie kalatootmise allhanke andmist kolmandatele riikidele, eriti Hiinale – see on kasvav suundumus, mis ohustab Euroopa toiduga kindlustatust.
ESN-fraktsiooni Euroopa Parlamendi liikme ja kalanduskomisjoni (PECH) liikme Siegbert Droese sõnul “rõhutavad mõlemad ohud – nii ELi energiajulgeolekule kui ka toiduainetega varustamisele – strateegilise mõtlemise puudumist ELi poliitikas. Aastate jooksul on ELi bürokraadid seadnud kliimaneutraalsuse eesmärgid Euroopa kodanike julgeoleku ja heaolu kohale.”
