“EL on juba ligi kümne aasta jooksul olnud majanduslikus stagnatsioonis. Isegi need teatatud 1-protsendilised kasvunumbrid on enamasti vaid statistiliste trikkide tulemus. Euroopa Komisjon on kiire süüdistama USA-d või Venemaad, kuid Euroopa probleemid on omatehtud. ELi majanduskasvu prognoosi praegune järsk kärpimine on veel üks märk Brüsseli praeguse poliitika ebaõnnestumisest. Selle asemel, et tugevdada Euroopa ettevõtete konkurentsivõimet, on komisjon viimastel aastatel järginud ideoloogiliselt ajendatud majandusliku enesekahjustamise kava – alates ülemäärasest bürokraatiast kuni kulukate kliimamäärusteni, mis kahjustavad eriti meie tööstust. Kas EL õpib? Ei. Draghi raportis tunnistati alles nüüd seda, mida nn ’ELi kriitikud‘ on juba kümme aastat rääkinud: EL, oma üha suurema plaanimajanduse, rahandusliku moonutamise ja reguleerimise doktriiniga, õõnestab Euroopa konkurentsivõimet. Draghi raport tunnistab probleemi küll alles siis, kui majanduslikku stagnatsiooni ei olnud enam võimalik varjata, kuid nõuab seejärel, et väidetavalt on lahenduseks vaid ’rohkem ELi‘ – probleemile, mille põhjustas juba ’liiga palju ELi‘. See on ELi tavaline trikk: tekitada ise probleem ja seejärel moonutada selle põhjuslikke seoseid, et saavutada veelgi suuremat kontrolli ja rohkem raha ELile.
Eriti murettekitav on majanduslik stagnatsioon Saksamaal, mis on Euroopa majanduse selgroog. Kõrged energiahinnad – mille põhjuseks on iseenda peale surutud lahtisidumine usaldusväärsetest energiaallikatest – ja tohutu investeerimisjääk on probleemid, mille EL on ise tekitanud. Tööstusmajandus ei saa eksisteerida ilma odava ja usaldusväärse energiata. Saksamaal pole enam kumbagi. Vastutus lasub komisjonil, sest see sekkub pidevalt liiga palju riikide majanduspoliitikasse või energiaimpordisse, selle asemel et võimaldada iseseisvaid lahendusi.
Arvestades majandusolukorda, nõuab ESN-fraktsioon viivitamatut moratooriumi kõigile uutele ELi määrustele, mis koormavad ettevõtteid veelgi, samuti energiapoliitika põhjalikku ümberkorraldamist, et tagada kodanikele ja tööstusele taskukohane ja kindel varustamine. Lisaks peame teatavate ressursside puhul kasutama omaenda allikaid, eriti kuna EL näib mõningate oma uusimate aruannete põhjal tahtlikult suunduvat majanduslikku ja geopoliitilisse isolatsiooni. Sõna ‘tahtlikult’ ei tunnistata muidugi avalikult, kuid seda on võimalik täheldada. Lisaks on hädasti vaja naasta usaldusväärse eelarvepoliitika juurde ja ELi vahendite vastutustundliku kasutamise juurde. EL liigub aga täpselt vastupidises suunas.”
