“Pärast Assadi kukutamist olid Brüssel ja Berliin rõõmsad: Damaskuse uus valitseja, endine Al-Qaida terrorist al-Sharaa, võeti vastu punase vaibaga ja talle lubati miljardeid abi. See rõõm oli ennatlik.
Usulised vähemused, keda Assadi valitsemisajal veel kaitsti, on tänapäeva Süürias süstemaatiliselt tagakiusatud – kristlased, alaviidid, druusid ja šiiidid. See on vastuvõetamatu.
Brüssel ja Berliin peavad nüüd avaldama Damaskusele tugevat survet. Eesmärgiks peab olema: esiteks kõigi usuvähemuste tõhus kaitse. Teiseks miljonite Süüria sunniitide tagasipöördumine Euroopast. Paljud neist tähistasid Assadi kukutamist – nüüd peaksid nad aitama oma riiki üles ehitada.
Ükski sent Saksa maksumaksjate rahast ei tohi voolata Süüriasse, kuni need kaks tingimust ei ole täidetud.’
