Euroopa Komisjon selgitas oma vastuses Euroopa Parlamendi liikme Christine ANDERSONi esitatud kirjalikule küsimusele P-000206/2026, et avalik-õiguslike ringhäälinguorganisatsioonide puhtalt halduslikud ja mitteajakirjanduslikud tegevused, nagu näiteks ringhäälingutasu kogumine, kuuluvad täielikult Euroopa andmekaitseseaduse reguleerimisalasse. Selline andmete töötlemine ei kuulu GDPRi artiklis 85 sätestatud ajakirjandusliku erandi alla, vaid selle suhtes kehtivad GDPRi artiklites 51–52 ja ELi põhiõiguste harta artikli 8 lõikes 3 sätestatud ranged nõuded täielikult sõltumatu järelevalve kohta.
ESN-i Euroopa Parlamendi liige Christine Anderson (AfD) märkis:
“ARD, ZDF ja Deutschlandradio ei kuulu riiklike andmekaitseasutuste järelevalve alla, vaid on loonud oma eraldi, sektoripõhise paralleelsüsteemi. Euroopa õiguse kohaselt võib selline mudel olla kehtiv ainult juhul, kui see vastab samadele objektiivsuse, erapooletuse, välismõjude puudumise ja struktuurilise sõltumatuse nõuetele nagu tavapärane andmekaitseasutus.“.
Mul on tõsised kahtlused, et see nii on. Järelevalvet teostavad ringhäälingunõukogude enda poolt ametisse nimetatud organid, samal ajal kui rahastamine toimub vastava ringhäälinguorganisatsiooni eelarvest, ilma et ringhäälingu andmekaitseametnikule antaks volitusi trahvide määramiseks. See tekitab küsimusi tegeliku struktuurilise sõltumatuse ja jõustamise tõhususe kohta. Soovitan kõigil ringhäälingutasu maksjatel nõuda ARD-lt ja ZDF-lt selgust oma isikuandmete kaitse osas. GDPR-i kohaselt on tasumaksjatel selged ja jõustatavad õigused andmetele juurdepääsule, andmete parandamisele, kaebuse esitamisele pädevale järelevalveasutusele ning kohtulikule kaitsele.
Kui Euroopa nõuded struktuuriliselt sõltumatu ja tõhusa andmekaitse järelevalve kohta ei ole täidetud, võib see kaasa tuua tagajärgi liidu õiguse alusel. Sellisel juhul oleks mõeldav ka Euroopa Komisjoni meetmete võtmine, sealhulgas rikkumismenetluse algatamine.”
