“Turvalise kolmanda riigi” reform tugevdab liikmesriikide võimet menetleda vastuvõetamatuid varjupaigataotlusi kiiremini. Praegune kohustus tõendada taotleja ja kolmanda riigi vahelist individuaalset „seost“ ei ole enam selle kontseptsiooni kohaldamise ainus õiguslik alus. Liikmesriigid saavad nüüd tugineda kolmele alternatiivsele alusele: riiklikus õiguses määratletud seos, transiit läbi kolmanda riigi või selle riigiga sõlmitud leping või kokkulepe. Ettepanekuga vähendatakse ka menetlusviivitusi, piirates kaebuste automaatset peatavat mõju. Kokkuvõttes muudavad need muudatused mehhanismi toimivamaks ja kooskõlas vajadusega tagasi saata isikud kiiremini EList väljaspool asuvatesse turvalistesse kolmandatesse riikidesse.
Ettepanekuga „turvaline päritoluriik” kehtestatakse esmakordselt ühine Euroopa nimekiri riikidest, mille puhul eeldatakse, et tagakiusamine on ebatõenäoline. See ühtlustab liikmesriikide tavasid, kiirendab selgelt põhjendamatute taotluste menetlemist ning võimaldab liikmesriikidel suunata ressursse juhtumitele, mis nõuavad tõelist kaitset. Esialgne nimekiri hõlmab Bangladeshi, Kolumbiat, Egiptust, Indiat, Kosovot, Marokot ja Tuneesiat.
ESN-fraktsioon toetas oma Euroopa Parlamendi liikmete Milan Uhríki, Mary Khan ja Ewa Zajączkowska-Herniku kaudu mõlemat teksti, kuna need kujutavad endast nihet realistlikuma ja tõhusama rändekorralduse suunas. Kuigi need meetmed ei lähe piisavalt kaugele, suunavad need Euroopa Parlamenti õiges suunas, parandades varjupaigamenetluste kiirust, selgust ja ettearvatavust, tugevdades tagasisaatmist ning andes liikmesriikidele vajalikud vahendid süsteemi kuritarvitamise vältimiseks.
Need hääletustulemused näitavad, et on tekkinud uus poliitiline enamus, kes on valmis parandama aastaid kestnud ekslikku rändepoliitikat. ESN mängis läbirääkimiste käigus aktiivset rolli ja on endiselt konstruktiivne ja usaldusväärne partner Euroopa piiride kontrolli taastamisel.
