“Aastaid liiga hilja ja ainult tänu parempoolsete fraktsioonide toetusele on täna lõpuks loodud alus AfD ühele olulisele ja pikaajalisele nõudmisele. Varjupaigataotlejate suunamine teatud tingimustel turvalistesse kolmandatesse riikidesse ning kiirmenetluste kehtestamine taotlejatele, kes pärinevad ELi turvaliste päritoluriikide nimekirjas olevatest riikidest, on samm õiges suunas – kuid see on ikka veel kaugel vajalikust põhjalikust pöördest rändepoliitikas.
Eriti problemaatiline on asjaolu, et alaealised ja nende pered on vabastatud turvalise kolmanda riigi põhimõtte kohaldamisest, mis tekitab praktilises rakendamises märkimisväärseid struktuurilisi järelriske. Need erandid võivad viia selleni, et perekonnad kasutavad Euroopasse ebaseaduslikku sisenemist teadlikult strateegilise vahendina, et taotleda sellest tulenevaid ulatuslikke erioigusi. Lisaks on oht, et perekonnakoosseise hakatakse üha sagedamini kunstlikult looma, mis tooks kaasa tohutu bürokraatliku kontrollikoormuse.
Seoses ELi turvaliste päritoluriikide nimekirjaga tuleb pikas perspektiivis tagada, et see ei asendaks riiklikke nimekirju; vastasel juhul on oht, et pädevused nihkuvad järk-järgult veelgi Brüsseli poole. Lisaks tuleb nimekirja pidevalt kohandada muutuvate geopoliitiliste oludega ja seda laiendada, et varjupaigataotluste ja kuritegevuse peamiste allikariikide, nagu Süüria või Afganistan, sisserändajate suhtes kohaldataks tulevikus samuti kiirendatud varjupaigamenetlust.”
