“Euroopa Parlament on juba 18 aastat tunnistanud kormoranide probleemi, kuid täna on EL praktiliselt samas olukorras kui 2008. aastal. Kuigi kormoranide populatsioon on kasvanud ligi kahe miljoni linnuni ja nad tarbivad igal aastal umbes 300 000 tonni kala, kaotavad meie kalurid ja kalakasvatajad jätkuvalt üle 350 miljoni euro aastas. Selle asemel, et otsustavalt tegutseda, esitab Brüssel taas kord kontseptsioone, koordineerimisorganeid ja dialoogiplatvorme – teisisõnu just neid bürokraatlikke meetmeid, mis pole seni suutnud probleemi lahendada.
Tegelikkus on selge: kormoran ei ole enam kaitseväärne marginaalne nähtus, vaid oluline majanduslik ja ökoloogiline tegur, mis kujutab endast tõsist ohtu kalavarudele, vesiviljelusele ja kogu elatusvahenditele meie rannikualadel. Umbes 200 000 pesitsevast paarist pesitseb üle poole Läänemere piirkonnas, samas kui Põhjamerel leidub 120 000 pesitsevat paari. See muudab probleemi eriti teravaks Saksamaa kalurite jaoks.
Kui isegi EL tunnistab, et riiklikud meetmed jäävad ebatõhusaks ja et vaja on üleeuroopalist lähenemisviisi, siis on lõppkokkuvõttes vaja poliitilist tahet järjepidevateks meetmeteks, sealhulgas tõhusaks rahvastiku kontrolliks. Kõik muu on lihtsalt järjekordne peatükk Euroopa tegevusetusest meie kalurite arvelt.”
AfD Euroopa Parlamendi liige ja ESN-i koordinaator kalanduskomisjonis Siegbert Droese lisas:
“Kuigi ELi linnudirektiivi artikli 9 kohane erand lubab liikmesriikidel kormorane tappa, on see tülikas menetlus. Liikmesriigid peavad näiteks igas üksikjuhtumis esmalt tõendama, et on tekkinud tõsine kahju ja et kõik muud tõrjemeetmed on ammendatud – see on kulukas ettevõtmine, eriti vesiviljeluse jaoks. On viimane aeg, et kormoranide kaitsealune staatus ELi linnudirektiivist eemaldataks!”
