27. juulil teatasid USA president Donald Trump ja Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen uuest USA–ELi kaubanduslepingust: EL nõustub USA poolt oma ekspordile kehtestatud 15-protsendiliste ühepoolsete tollimaksudega, kavatseb investeerida Ameerika Ühendriikidesse 600 miljardit dollarit ning kohustub ostma energiat 750 miljardi dollari eest – täpsemalt USA veeldatud maagaasi, naftat ja tuumkütuseid. Kas Euroopa saab sellest märkimisväärset kasu? Mitte mingit. Seetõttu on ESN-fraktsiooni liige, AfD Euroopa Parlamendi liige Petr Bystron esitanud Euroopa Komisjonile kirjaliku küsimuse.
ESN-fraktsiooni Euroopa Parlamendi liige Petr Bystron selgitab:
“Parlamendiküsimusega olen kutsunud komisjoni üles näitama, kust need hiiglaslikud summad peaksid tulema, kas kasutatakse ELi vahendeid ja kas täidetakse vähemalt sageli mainitud 25-protsendiline kliimaeesmärk programmist ‘Next Generation EU’.
See kokkulepe paljastab ELi täieliku silmakirjalikkuse: ühelt poolt hävitab Brüssel süstemaatiliselt Euroopa tööstusharusid oma niinimetatud rohelise kokkuleppega, keelustades sisepõlemismootoriga autod, demoniseerides tuumaenergiat ja tõstes meie kodanike energiahindu. Teiselt poolt maksab komisjon nüüd äkitselt 750 miljardit dollarit just nende energiaallikate – fossiilkütuste ja tuumaenergia – eest, mille vastu ta väidetavalt siin võitleb. Ja raha voolab pigem Ameerika Ühendriikidesse kui Euroopa usaldusväärse energiavarustuse ülesehitamisse.
Just siin puudutab küsimus valulikku kohta. Kui Brüssel tõesti hooliks CO₂-st, ei rahastaks ta USA gaasi- ja tuumaenergiat, samal ajal kui ta ahistab Euroopa põllumajandustootjaid, käsitöölisi ja pendeldajaid.
Ootan komisjonilt täielikku läbipaistvust rahastamisallikate, projekti üksikasjade ja nende absurdsete meetmete tegeliku mõju osas.”
