Euroopa Komisjon on esitanud niinimetatud “digitaalse omnibuspaketi”. Ametlikult on selle eesmärk lihtsustada ja ühtlustada kehtivaid digitaalseid õigusakte, sealhulgas andmekaitse-, andmete ja tehisintellekti eeskirju. Eksperdid hoiatavad aga, et kavandatavad muudatused ulatuvad kaugemale tehnilistest kohandustest. Nad kardavad andmekaitse standardite langust, olemasolevate kaitsemeetmete nõrgenemist ning negatiivseid tagajärgi põhiõigustele, nagu sõnavabadus, ajakirjandusvabadus ja teabevabadus.
Sellega seoses märkis ESN-i Euroopa Parlamendi liige Mary KHAN, kes kuulub kodanikuvabaduste, õiguse ja siseasjade komisjoni (LIBE), järgmist:
“See, mida Euroopa Komisjon siin esitab pelgalt ‘lihtsustamisena’, on tegelikult massiivne sekkumine Euroopa kehtivatesse kaitsestandarditesse. Bürokraatia vähendamise ettekäändel pannakse läbirääkimiste objektiks põhilised põhiõigused. Selle asemel, et kaitsta Euroopa kõrgeid andmekaitsestandardeid, avab komisjon ukse GDPR-i järkjärgulisele nõrgendamisele.”.
Eriti murettekitav on asjaolu, et olemasolevad kaitsemeetmed kuritarvitusliku jälgimise, läbipaistmatute tehisintellekti süsteemide ja kontrollimatu andmete kasutamise vastu võivad nõrgeneda. Kodanikuõiguste organisatsioonid hoiatavad õigustatult, et see võib kaudselt mõjutada ka ajakirjandusvabadust. Igaüks, kes suhtub andmekaitsesse leebelt, nõrgendab ka ajakirjandusallikate kaitset ja sellega üht vaba ühiskonna nurgakivi.
Tundub, et komisjon joondub üha enam suurte tehnoloogiaettevõtete huvidega, selle asemel et järjekindlalt kaitsta kodanike õigusi. Kui siduvaid kaitsekohustusi nõrgendatakse ja kontrollimehhanisme leevendatakse, ei ole sellest kasu Euroopa elanikele, vaid globaalsetele digiettevõtetele.
Me oleme selle kursuse vastu kindlalt. Euroopa ei vaja vabaduse arvelt toimuvat hiilivat dereguleerimist, vaid selgeid ja jõustatavaid eeskirju, mis kaitsevad kodanikuõigusi, mitte neid loovutavad.”
