Reformi eesmärk on vähendada Euroopa tööstuse ja põllumajanduse tarbetuid aruandlusnõudeid ja halduskoormust, tugevdades seeläbi Euroopa ettevõtete konkurentsivõimet.
ESN-fraktsiooni variraportöör Markus Buchheit kommenteeris:
“Täna võitis tööstuskomisjonis esimest korda parempoolne enamus vasakpoolsete ülemäärase reguleerimise poliitika üle. Juba aastaid on Euroopa tööstus pidanud toime tulema üha suuremate aruandluskohustuste, dokumenteerimisnõuete ja bürokraatlike eeskirjadega, ilma et see oleks toonud kaasa mõõdetavat kasu keskkonnale või ühiskonnale. Tänane hääletus on esimene samm selle eksliku lähenemisviisi muutmiseks.“.
Vastuvõetud kompromiss kaotab kohustuslikud keskkonnajuhtimissüsteemid, mis kattusid olemasolevate sertifitseerimissüsteemidega. Samuti kaotatakse sellega kemikaalide inventuurid, asendamisanalüüsid ja harva kasutatav ohtlike ainete andmebaas, mis tekitasid ettevõtetele märkimisväärseid IT-kulusid.
Kui tulevikus kulub kõige rangemate heitkoguste piirnormide täitmiseks rohkem kui kümme protsenti projekti koguinvesteeringust, loetakse need kulud ebaproportsionaalseks, kui ametiasutused ei tõenda vastupidist. Lubade läbivaatamise tsükkel pikendatakse neljalt aastalt kaheksale, mis parandab õiguskindlust ja planeerimiskindlust tööstusinvesteeringute puhul. Kriisiga seotud erandid pikendatakse kolmelt kuult kuuele, samas kui vesinikul töötavad põletusseadmed vabastatakse tehniliselt põhjendamatutest heitkoguste piirnormidest.
Euroopa Komisjon peab samuti 2027. aastaks hindama ELi keskkonnaalaste õigusaktide mõju Euroopa tööstuse konkurentsivõimele.
Vasakpoolsete alternatiivne ettepanek piirdus bürokraatia ümbernimetamisega, selle asemel et seda vähendada, ning see lükati õigustatult tagasi. Meie tööstusharud ei vaja rohkem paberitööd. Nad vajavad taskukohast energiat, investeerimissõbralikke tingimusi ja eeskirju, mida nad suudavad reaalselt täita. Tänane hääletus on selles suunas oluline esimene samm.”
