“Jällegi ületab Euroopa Komisjon oma volitusi ja sekkub siseriiklikesse asjadesse – see on demokraatlikult legitiimse liikmesriigi suveräänsuse jultunud rikkumine. Peaminister Orbáni ühemõtteline vastus – et otsuseid Ungari tänavate kohta ei tehta Brüsselis – väärib mitte ainult tunnustust, vaid ka laialdast Euroopa toetust. Rohkem riigijuhte peab kindlalt vastu seisma ELi eliidi üha suurenevale moraalsele survele ja ideoloogilisele võimuhaaramisele.“.
Niinimetatud võitlust sallivuse eest on juba ammu kuritarvitatud relvana konservatiivsete väärtuste, usulise identiteedi ja kultuurilise enesemääramise vastu. Igaüht, kes keeldub allumast sellele „woke“-doktriinile, pannakse – nagu me siin näeme – avalikult häbiposti. See on murettekitav näitaja Euroopa demokraatia seisundi kohta.
Samavõrd vastuvõetamatu on mitme Saksa parlamendiliikme käitumine, kes on juba teatanud oma kavatsusest osaleda keelustatud Pride-paraadil. Nende tahtlik Ungari seaduste eiraamine ei ole mitte ainult ülbe, vaid kahjustab ka meie riigi rahvusvahelist mainet. Kuigi nad kutsuvad teisi üles ühinema, peituvad need samad isikud lõppkokkuvõttes oma parlamendiliikme puutumatuse taha – see privileeg ei ole kindlasti mõeldud seaduste rikkumiseks välismaal ega poliitiliste provokatsioonide korraldamiseks võõral pinnal.
Nende parlamendiliikmete – kes nüüd esitlevad end vabaduse kaitsjatena – moraalne hoiak on lausa groteskne, sest nad kuuluvad erakondadesse, mis on viimastel aastatel jõuliselt edendanud massilist sisserännet peamiselt islamiriikidest, ohustades sellega just neid vabadusi, mida nad täna Budapestis silmakirjalikult väidavad kaitsvat.”
